Ragne

Suvi

Elas kord suvi. Suvi sihtis silma kevadele.
Suvi paitab minu juukseid, põski ja keha hästi õrnalt. Suvi on üks tore aastaaeg, sest siis saab ujuda ja pävitada.


Siil ja Pauka

Elas kord koer , kelle nimi oli Pauka . Pauka tammus jalalt jalale ja ootas üürilisi. Pauka nägi kedagi ja ta mõtles , et see on üüriline, aga see oli hoopis tema sõber siil. Ja nüüd hoopis tahtis Pauka oodata külalisi,  aga siilil tuli vahepeal üks peitusemäng meelde. Nad hakkasid peituse mängu mängima . Siil peitis ennast sirelipõõsase ja Pauka peitis ennast volksti rohu sisse . Siil tuli sireli põõsast välja ja hakkas Paukat otsima . Siil leidis Pauka üles ja ütles Paukale: mul on nälg! Siil ütles veel Paukale toas: tead sa, et sambla sees on pakase eluase ja ta võib näpistama ja  kimputama hakata. Siil jäi Pauka juurde ööseks ja siil hakkas  unesegaselt sonima. Siil ja Pauka võivad veel tänasenigi sõbrad olla.

Salme kool 100 aasta pärast

Praegu õppin ma ilusas peaaegu  20 aastases koolimajas . Missugune on meie kool 100 aasta pärast, on ainult meie unistus . Ma tahan,et kool oleks klaasist ja kooli võiks tulla ükskõik millega.Ma tahan veel , et koolis oleks 2 suurt basseini, ja siis 2 mullivanni .Ma tahan veel seda ,et kõik klassid õppivad ühes ruumis ja siis seda , et 5 korrust oleks ja neli arvutiklassi ja siis veel seda , et võiks olla koolis loomaaed.

Tähestiku luuletus!

A-ga algab tähestik,
y-iga lõppeb tähestik.
Keskel on sõbrad meil,
need on b,c,d ja e,
ja veel teisi sõbrugi,
nemad on o,õ,ö,
veeredab ta prillid ette,
 ja veel hüüab oh hoh hoo .
nüüd veel mõned üle äänud,
n,v,m,ü,j on nad töömehed,
f,g,h,i,k,l,p
on nad kõik siin metsa sees.
W,q,š,z,ž
on need võõrtähed.
r,s,t,u,ä ja x
kas teil tähestik jääb pähe!

Metsas!

Mändjala metsas käisime,
õue tunni tegime,
palju samblaid uurisime,
mõne vorsti grillisime,
jõime teed ja räägisime,
ka koera jälgi nägime,
siis töölehte täitsime,
nii lahe on õues õppimine!

Nõiaella mürgisupp!

Ühel vanal hallil aial 
elas nõid kel` oli miskit vaja.
Küllap pada oli puudu veel
mürki keedaks paja sees.
puudu oli tal ka kulp
puudus tal ka toores mürk.
päkapikk tuli vastu teel
teemal seisis kuld palee.
Kuldpaleest sai paja,kulbi
ja toore mürgi jupi.
Nüüd ta keksleb kodu teel
paja ,kulbi ja toore mürgi eest.
ja ta jõudis koju nüüd
see oli alles rõõmuhüüd
pani kohe paja tulele hakkama
ja vett potti kallama
siis pani toore mürki jupi
ja nii saigi nõid mürgi suppi.

Kuidas õnnestub mul tähtis kohtumine.

Kui autol saab bentsiin otsa , siis lähen 20km. kaugusele kellegi sõpra autoga või vutsun ruttu takso , sest mudu me ei sa 20km. kaugusele,või ,siis helistan arstile ja panen teise aja kirja.

Veski mehe õnnelik elu

elas kord noor veskimees.Tal varastati viljakotide seest terad ära.teine päev jäi ta akna juurde ootama varast.Ja tulid hoopis kaks hampstpit akna alla.Need kaks hampsrit muutusid kaheks naiseks.Veskimees küsis kahe naise käest:mis teid siia tõi.Me lihtsalt satusime siia.Veskimees hakas ühte naist armastama. 




kahekõne konna ja kala vahel.


Konn:Tere kala.
Kala:Oi,tere sulle ka.
konn:Ma pole sind ammu näinud.
kala:Sind ka pole ammu näinud.
konn:Aga läheks ujuma ja räägiks juttu.
Kala:Jah , ma just tahtsingi suplema minna.
Konn:Lähme , siis!
Kala:Jah, Lähme!



hea laps kasvab vitsata

siis kui paha laps on kodus,
siis on kisa-kära rodus.
kui on kodus rõõmus laps,
siis ka rõõmus minu paps.


Reeglitest sa kinni pea,
siis so emps on väga hea.
vitsa ainult halvad saavad,
seda lapsed teadma peavad.


Üks vitsa kimp igas peres,
olema peab,
siis jonni punn ka,
seda teab.


Hea laps,
see kasvab vitsata.
aga mitte,
ema-isata.



plastiliinist päkapikk.


elas kord Mari kes käis lasteaias.Nemad tegid lasteaias päkapikke.Ja Maril tuli hästi ilus päkapikk.Lasteaiakasvataja lubas kõigil päkapikud koju kaasa võtta.Mari läks ja pani päkapiku kappi ja läks teiste lastega mängima.Õhtul kui ema jargi tuli,siis Mari kõige esimesena näitas  emale oma tehtud päkapikku.Emal oli nii hea meel,et tema laps oskab nii ilusat päkapikku teha.Mari pani enast riide ja läksid emaga autose.Siis kui Mari emaga koju jõudis läks Mari oma tuppa ja pani päkapiku voodi peale ise aga lausus:"oota siin minu kulla päkapikukene".Mari käis korraks ära köögis söömas.Siis kui Mari enda tuppa tagasi läks siis päkapikk oli elluärganud.
    Kus minu plasti liinist päkapikk on?
Ah,üks kõik see plastiliinist päkapikk sina oled ikka parem sõber.Saame sõpradeks.Minu nimi on Mari.
    Aga mis sinu nimi on?Minul ei olegi nime.
Aga me võiksime sinule nime välja mõtelda.Jah mõtleme.Sinu nimi võiks olla näiteks Mati.Kas sinule subib selline nimi?Jah minule sobib.
Tere Mati!
Tere Mari!
Ja nüüd siia maani on päkapikk Mati Mari sõber ja elab Mari kodus rõõmsalt edasi.



Minu pere suhtumine arvutisse.

Minu pere suhtub arvutisse teadlikult.Pere teeb arvutis oma töö asju ja mina kooli asju.Ma mängin ka arvutis ja suhtlen teistega.Me loeme arvutist uudiseid ja ajalehti,külastada meelduib ka e-poode ,e-kooli ,panka jne.Vaatada meeldib ka õhtuti metsakaarerat(looduskalender).Üldiselt minu vanemad ei luba mul nii kaua arvutis olla kui mina tahan.


Lõoke ja konn



Peale kõige muu oli vanaõelus ka hirmus suur kelkija.Vanaõelus tahtis kogu aeg vanaisast parem olla.Vanaõelus läks ühel päeval vanaisajuurde ja jäigi sinna.




kui vaheaeg lõppes.



Ühel kevadisel päeval kui lõppes koolivaheaeg läksid lapsed kooli.Lõppes esimene tund ja lapsed jooksid vahetundi.Kertu ja Eeva hakkasid omavahel muljetama."mis sa vaheajal tegid?"küsis Kertu Eevalt."Ma käisin reisimas,"vastas Eeva."Kus sa reisid?"küsis Kertu"Ma käisin Rootsis vanaema juures,"vastas Eeva."Aga kas sa käisid ka kuskil reisil või olid kodus?"nüüd küsis Eeva Kertult."Mina reisil küll ei käinud aga ma käisin sügulase sünnipäeval,"ütles Kertu."Kui vanaks ta sai?"küsis Eeva."10 aastaseks,"ütles Kertu.Kertu ja Eeva rohkem omavahel muljetada ei saanud,sest vahetund sai läbi ja kell helises tundi.       



Kui oleksin kooruv saurus.



Oli kord ilus päev.Sauruse ema läks randa ja munes liiva alla oma munad,ise aga kõndis edasi.Päike hakkas tõusma.Juba varsti on päike kõrgemal,siis sooiendab päike sauruse mune ,sest saurus ise mune ju ei sooienda.
HILJEM
Näe!Saurused hakkavad kooruma.Oli kaks saurust mina vaatasin neid sauruseid ja siis järsku muutusin mina ka sauruseks.Nüüd aga on kolm saurust.Saurused hakkasid kõik maailma imetlema ja nende kolme nimed olid Juss,Jass ja Sass.Mina olin Sass.Jass vaatas üles ja ütles"Mis asi see mei üleval on?" "Ja veel üleni sinine."ütles Juss."Ja sellel sinisel asjal on veel mingi imelik kollane asi."ütles Sass ka sõna sekka. Äkki käis mõõda ema saurus ja kõikk väiksed saurused küsisid."Mis asi see meie üleval sinine ja kollane on?"Ema saurus vastas"see sinine on taevas ja kollane on päike."Sass märkas veel üht asja ,et mis asi nende jalgade all on?Juss ütles"see on kollane järelikult on see päike."Ema surus ütles ,et see on liiv.Ja nii sauruse lapsed avastasitki maailam.




Rõõm elust enasest.

Nõlvakud sulavad,
ojaveed vulavad,
lapsed kõik kuulavad,
ojavee vulinat.


Linnuke siristab
kuldnokk vilistab
linnud vüüd tulevad
jääpurikad surevad
päike neid körvetab


Rohust tärkab sinilill
pajust koorub vilepill.

Kevadel unuvad hetkeks kõik mured,
lõunamaalt tagasi lendavad kured,
pilveke sosistab taevast sinisest,
"See ongi rõõm elust enesest."



Koolitont.


Kui ma oleksin koolitont,siis kõik koolilapsed kardaksid mind, sest ma näeksin välja hirmuhäratav.Ma õpiksin koolis,aga nii,et keegi mind ei näeks.Ja ma oleksin heatahtlik ja sõbrustaksin aga teised kardavad mind.Nii ma elaksingi oma elu koolitondina.!




kui ma oleksin klassiõpetaja


kui ma oleksin klassiõpetaja, siis ma riidleksin kui keegi õpilane teeb pahandusi.Oleksin hea ja sõbralik ja ei kisaks.Õpetaksin lapsi ja seletan enda mõteid lahti.Selline ma oleksingi kui ma oleksin klassiõpetaja.



Vanamuise laul.


Igal ühel on oma  hääl.Inimestel ja loomadel on ka oma hääl.Ja iga-üks hakkas enda hääli tegema.Tuulele jäid kõige vingemad hääled meelde, aga teistele loomadele jällegi teisel hälis või hääled.Õnnesilm viis neid üks-kord nurmele ja siis nad.Siis õnnesilm läks siis ära ja nad kõik lootsid jälle nurmele saada.