Kristo

Suvi

Suvl on soe päike siis saab ujumas käia
siis õitsevad lilled  puule õitsavad õunad peale linnud tulevad tagasi


Siil ja Pauka

Ühel päeval elas siil ja Pauka.Nad läksid tülli. Pauka hakkas endale maja ehitama.
Siis kui Pauka maja valmis sai, tuli välja, et see maja oli külm.Siis läks Pauka siili ukse taha ja ütles siilile,  kas ma võin sinu juurde tagasi tulla. Siil vastas, võid küll minu juurde tagasi tulla ja jälle oli nad sõbrad ikka edasi.

              Mändjala käik

Sõidsime me mändjalga 
siis me metsa läksime.
Taimeid metsas nägime
mõni põdrasammald sõi.
Käisimeme ka mere ääres
teokarpe nägime.
Siis me puud puurima läksime
siis ka sööma läksime.
Peale söömist kooli tagasi me jõutsime.

  Kuidas õnestub mull tähtis kohtumine

Kui mul on tähtis kohtumine arsdika 10 min pean kohal olen kui ma hilinen ja siis ma helistan arstile ja ma vabandan.Et ma hilinesin siis ma või rahulikuld kohale sõida 11 min jõutsin kohale.

        Karu tahab magada
Ühel päiksepistel tahtis karu magada ta läks puu alla magama siis tuli jänes ta ütles karule vaada mu uut trummi jänes hagas seda mängima siis karu läks ära ta otsis uut magamis kohta siis ta nägi jõge ta nägi veel ühte palgi ta läks sinna peale ja läks ühele saarele seal oli ilus päike ta jäi magama siis ta ärgas ülese ja hakas hikadsema jänese pärast ma tahaksin tema trummi kuulda ja sõidis tagasi ja kohtus jälle jänest tahat mu trummi kuulda 

      veskimehe õneli
Elas kord noor veskimees .Ta elas rahuliku elu oma igapäevase töörõõmuka .Leiba teenis ta oma tuuleveskis mis kõrgus oru ja naabriküla kohal.Aga ühel päeval

                   Hea laps kasvab vitsada 


Hea laps kasvab niimoti, et teda on hästi õppetadud. See oli hästi tubli laps, ta pole ültse vitsa saanud ta sööb hästi. Ja kui ta oskab ka käia ja räägita siis on ta väga tubli. Kui ta sööb siis peab ta põlle ette panema. Titta õppib ise sööma. Titta õppib ise sööma sellepärst, ta ei saa vitsa, sest et ema on teda õppedanud. Kui ema teda ei õpeda siis jääb ta pahaks lapseks.Ja suurena hakkab ta pahaks meheks ja ta võib poliseile minna ja siis ema ei võta teda koju ka enam.Kui ema teda koju ei võta siis on ta kodutu


                    pliiatsijutt


Ühel päeval harilik pliiats tindi pliiats nad elasid pinalis nad räägisid oma vahel siis ühel päeval läks üks poiss kooli neil hakkasid tunnid ja poiss võtis tindelpenni siis harilik ütles, et too mu sõber tagasi harilik hakkas nuttma ja igatsema siis sai varsti oma sõbra tintelpenni tagasi harilik pidi nii kaua ootama kui tindelpenn tagasi tuli oli harilik väga rõõmus. Ühel päeval tuli kustukumm ja pastakas nad said sõbrateks siis nad hakasit tudvustama ennast tere mins olen tintelpenn jamina olen haroilikpliiast mina olen pastakas mjamina olen kustukumm.
    

              talve päev


Lund tuiskab igal pool 
lapsed rõõmsalt mängu hoos
lund on hästi palju
siis saab palju nalju

Lumemees on luest tehtud
siis saab palju tehteid
kui lund sajab siis on jää
siis teevad lambad mää mää

Kui on talv siis on jõulemees
päkapikud oma töösi teevad
meiemaalon une kotti
kelle nimi karu Ott

Mee teeme talvel vigu me näeme metssigu sula lumi on kõige parem lumi mul on hea uni   


             Kuidas suhtub minu pere arvutise

minu pererekond suhtub hästi arvutise. Kui minu vend kodus pole siis olen ma arvutis mõnikord on ema ka kui ema arvutis siis käib ta e-koolis või pangas. Kui mu vend kodud on siis ei sa me ültse arvutis olla vaid mõnikord. Minu vend on iga päev arvutis.Minu vend käib orkutis mesnis ja kuulab muusikad. Minu vend mängib ka arvutis Minu isa ei puutu arvutiga ültse arvutiga kokku.

Ümberjutustus kadakas

Kadakas on kõige tihetam okaspõõsas. Kõige rohkem on kadakaid on Lääne-Eesti ja saartel. kui sa kadakamarja suhu paned siis tuleb magus ja mõru maitse magusa maitse annab suhkur mida selles on rohkemsuhkrut kui viinamarjas. Mõru maitse annab vaik. See tähentab,et see on käbi kunagi tehti kadakast susikaid kulbe ja igasuguseid kööginõusid ja tehti veel kannu, et piim oleks värske kohvikannu .Sellepärast, et siis tuleb tuppa hea hõng. Kui kadakaid on palju siis hüüti tega katastik. Kunagi võreldi kadakamarja vitamiiniteks. kui peo täiega kadagi marju oleks, siis ei pruukiks kõige korraga suhupanna.


                    rõõm elust enesest


Ma tahaksin lüüa ästi palju väravaid
siis kui ma värava lõõn
silmad säravad
ma tahaksin olla rikkas
siis ma palju kilkaks.

Siis ma ostaaksin endale maja
siis mu hääl palju kajab
Kui mul on palju raha
siis ma ei viska seda maha.

Kui ma oleks kuulus
siis ma siis ei kuuluks.

maha tahaksin olla jalgpallur
aga ei tahaks olla kallur.

siis ma ostak entale auto
ja ma palju kooks
Kui ma palju ma kooks
ema mulle lõnga tooks.