Ise tehtud, hästi tehtud

Copyright © 2007 MLindau
 

Karl Poopuu

Sügis
Sügis sihtis silma suvele ja sikutas  Päikest kõrvast. Päike keeras pahuralt pilve taha tukkuma. Pilv laskis vihma valla ningärgitas poripõlled podisema. Sügis vilistas end puudesse lehti lehitsema, seened sirguvad sambla seest, valged laevad kübara peal. Pardike sulistab peadpidi vees, must sabaots on taeva pool. Puhmad on välja kasvanud marjad nende otsas nagu kuul.

Siil Pauka

Siil Pauka sai pesa valmis. Tundis nälga ja kutsus külalised külla. Väljas paukus pakane,  aga eluase oli soe. Ta pesa oli samblast. Külalised kukkusid siruli. Tal oli kena üüriline. Üüriline käis volksti uneseguselt pesast sisse, välja. Külm kimbutab siil Paukat ja näpistab ninast.

kuidas õnnestub mul tähtis kohtumine.

Kui ma olen koolis ja kohting on arstiga. Ma helistaksin arstile ja vabandaksin, et jään hiljaks 10 minutit. Siis jookseksin autosse ja sõidanarsti juurde. Aga kui mul autot pole, siishelistaksin arstile ja paneksin uue kohtingu aja.


P

Priske poiss Peep puutus posti Portugali pealinna peatänava pingi peal. Pahur päike piilus paksust pilvest prisket Peepu. Pontsakas Peep pildistas pikali pisikest Paulat. Punase poisipeaga Paula paukus pakase peale. Paukuv pakane polnudki pahane pisikese Paula peale.

Äike ja päike

Elasid kord äike ja päike. Nad tülitsesid kogu aeg, sest kes täna ilma näitab. Kui ilmateates on päikesepaisteline ilm, siis on äike väga pahane. Aga kui on vihmane ja äikeseline ilm, siis on päike väga pahane. Kui on vihmane ja natuke päikesepaisteline, siis hoiavad mõlemad üksteisest mõni meeter eemal. Päike võib äikese ära kõrvetada aga äike võib päikese ära kustutada.

Veskimehe õnnelik elu

Elas kord noor veskimees. Ta elas rahulikku elu oma iga päevase töörõõmuga. Leiba teenis ta oma tuuleveskis, mis kõrgus oru ja naaberküla kohal. Aga ühel päeval pani ta tähele, et keegi käib, viljakottidest teri varastamas. Veskimees tahtis vargale jalile saada. Nüüd ei mallanud ta enam magada, vaid peitis ennast veski pimedasse nurka ja jäi varast ootama. Kulus mitu päeva ja ööd kui veski tulid kolm kana. Nad hakkasid teri nokkima ja kui neil oli kõht täis söödud tuli nende nahk maha. Kanadest said ilusad tüdrukud istusid kotidele ja hakkasid rääkima. Siis võttisveskimeesühe rüü ära. Kui nad hakkasid ära minema nägid et ühe tüdruku rüüd pole. Nad otsisid aga ei leidnud. Teised läksid ära ja viimane hakkas nutma. Siis tuli veskimees peidust välja ja ütles: Kas sa tahad et ma aitan otsida kui ma enne päeva üles ei leia, siis juhtub õnnetus. Aga kui sa leiad siis saad sa väga rikkaks. Siis nad otsisid ja leidis, andis tüdrukule. Veskimees sai rikkaks ja tüdruk ütles: Ma pean nüüd minema veskimees ütles: Et



Kahekõne konna ja hiire vahel

Konn: Hüppas aasal ringi kui nägi minkidasja liikumas.
Hiir: Tere mina olen hiir, kes sina oled.
Konn: Tere mina olen konn minu nimi on Artur mis sinu nimi on.
Hiir: Minu nimi on Ott kus sa pärit oled.
Konn: Ma olen pärit vee alt aga kus sa pärit oled.

Hiir: Mina olen pärit hiire urust.
Konn: Lähme mängima.



Hea laps

Heal  lapsel pole vitsa vaja
tema nutust ei kaja maja.

Ema sõna kuulab iga laps,
kes on korralik ja kraps

Ära sina pahandusi loo

siis ema vitsa ei too,
seat vitsaekene on valus
laps kenasti ema palus

Ole ikka korralik sa
kindel,et vitsa ei saa.
Hea laps kasvab vitsata
hea laps kasvab rihmata.



Rääkiv laud.

Elas kord üks perekond: ema, isaja kaks last Ats ja Kats. Vanemad olid kogu aeg ära tööl, sellepärast oligi lastel igav.
Ühel päeval läksid lapsed kõõki sööma. Siis hakkas järsku laud rääkima ja ta ütles: Ära söö minu peal, kas sulle meeldiks, kui sinu peal süüakse? Lapsed ehmusid ja läksid oma tuppa.
Järgmisel hommikul hiilisid lapsed vaikselt kööki. Laud hõikas, et ma näen ja kuulen küll. Lapsed küsivad: Kes see küll räägib? Laud vastas: Et see olen mina laud, aga kes teie olete? Meie oleme Ats ja Kats. Laud ütleb ärge räägige oma vanematele, et ma räägin. Lapsed ütlevad vaikselt: Ei ütle! Ei ütle! Laud rõõmsalt räägib: Tore, et te oskate saladust pidada, aga kui, te peaksite ütlema, siis tuleb teil võimas needus. Lapsed küsivad: Missugune needus? Laud vastab:Mitte keegi ei tea seda missugune needus, aga kui te ei räägi vanematele, siis täidan teie mõlema ühe soovi iga nädal.
Järgmisel päeval, kui isa ema olid ära



Jõulu luuletus

 
Jõuluõhtul toas on jõulupuu,
taevas säravad tähed, kuu.
Metsaloomad näevad unenägu,
toas seinal kukub kägu.

 Metsa keskel kinkidepuu,
vares valvab naeratus suul.
Kuldehteid täis on täheoksad,
inglijuustena täis kuuseoksad.


jõulu luule


meie pere suhted arutiga

Meie peres elab neli liiget ema, isa, vend ja mina. Minul ja vennal on kahe peale üks arvuti, emal ja isal on ka kahe peale arvuti.vend kasutab arvutit mängimiseks, suhtlemiseks ja iga suguste videote tegemiseks jne. Mina kasutan arvutitka mängimiseks käin teadmisi täiendamas, naljakad videoid vaatamas. Isa kasutab arvutit ilmateate vaatamiseks. ema kasutab arvutit töö tegemiseks ja suhtlemiseks.



Kui vaheaeg lõppes

Kui vaheaeg sai läbi, said Juss ja Jass kokku.
Juss küsis: ,, Kuidas sul vaheaeg läks?"
Jass vastab: ,, Hästi läks."
Juss uurib: ,, Mis põnevat ka oli?"
Jass vastas: ,, Ei midagi erilist, mängisime õues sõpradega jalgpalli, aga kuidas sul endal vaheaeg möödus?"
Juss rääkis: ,, Mina olin toas, sest olin natuke tõbine ja ei tohtinud õue minna. Saingi oma uut mängu mängida. Muidugi, kui terveks sain, pääsesin ka õue."
Jass hüüatas: ,, Ah jaa, ma käisin isa aitamas. Aitasin tal katust teha, aga mul juhtus õnnetus. Ma kukkusin katuselt alla. "
Juss küsis: ,, Said sa haiget ka? "
Jass vastas: ,, Õnneks ei saanud, sest kukkusin liivahunnikusse. Mul lihtsalt vedas."
Juss lausus: ,, Sul vedas jah."


Rõõm elust enesest

Suur kevad on käes
ja minul tuju hea.
Esimene kevadlill täies väes
ja minul ringi käib pea

Veel natuke käia koolis,
kinni istuda toolis
ja siis algab suvevaheaeg,
see kõige - kõige parem aeg.

Elu on kui ilus lill
minu ninal istub prill,
prill istub minu ninale
teeb rõõmu minu silmale.



Kui ma oleksin koorumata saurus

Kui ma oleksin koorumata saurus... Ei tea, mis tunne see oleks? Arvatavasti on seal kitsas ja pime. Ma küll ootaks, millal pääseb sellest kitsast ja pimedast munast. Ja kõht on ka väga tühi. Kui ma siit pääsen, sõõn ennast silmini täis. Ja ma tahaks maailmaga tutvuda, ei tea milline see maalim on kas see on nii kitsas kui siin munas.


Kui ma oleksin koolitont

Kui ma oleksin koolitont, siis oleksin nähtamatu. Nähtamatu oleks päris hea olla. Siis saaks vahel tundidest ära hiilida nii, et keegi ei saa aru. Siis saaks vahel ka teisi kiusata ja hästi palju nalja. Siis nalja pärast võtaks elektri ära, sest siis jääksid tunnid ära. Neile, kes ei oska vastata, ütleksin ette.


 

Teravat sulge!
margit.lindau@gmail.com This website was created for free with Own-Free-Website.com. Would you also like to have your own website?
Sign up for free