Ise tehtud, hästi tehtud

Copyright © 2007 MLindau
 

Triin

Kevad
Kui talve poisid peitu poevad,
sooja eest nad jooksevad.
Siis tuleb päike soe ja hea ning küsib: Miks sa jooksed seal? Tulevad nüüd soojad ilmad. Lapsed teevad suured silmad.


Printsi lugu

Ükskord ammu-ammu elas ühes õutsas saunas vana prints. Ta oli väga õnnetu, sest tal oli liiga suur nina. Siis ühel päeval kohtas ta pahatahtliku politseinikut, kes küsis temalt: Kas ma saaksin sind aitata? See oleks küll väga tore vastas prints. Politseinik andis talle tuliuue auto ja õpetas: pane see oma taskusse. Prints tegi nagu politseinik oli käskinud. ja järgmisel hommikul sai ta kohutava kõhuvalu. Selle peale meie prints röögatas. Seejärel elas te uhkalt edasi.




Siili ja Pauka seiklused

Ühes talus elasid kord Pauka ja siil. Ühel päeval sai neil toit otsa ja nad otsustasid minna  toidupoolist otsima.  Neil pidid tulema külalised.  Kui nad olid juba kaua otsinud  tuli järsku pakane. Siis otsustasid nad endale ulualuse teha. Nad tegid aseme samblast ja viskasid sinna siruli. Järgmisel päeval tuli siili maja rebane ja palus varju ja volksti oli ta sees. Kohe jäi ta siili voodi magama. Siil sai väga vihaseks ja ajas rebase üles. Rebane nägi unesegaselt siili vihast nägu. Järsku käratas siil üürilisele:"Mine nüüd oma teed, muidu sikutan sind kohe sabast!" Siil näpistas rebast sabast. Rebane jooksis kohe metsa. Siil ja Pauka jäid metsa ja  nad unustasin külalised. Nad elavad praegugi seal.


Salme kool 100 aasta pärast

praegu õpin ma ilusas, peaaegu 20 aastases koolimajas. Missugune on meie kool 100 aasta pärast? On ainult meie unistus. Kooli tulevad 10 aastased lapsed. Ja õppikud oleksid tillukesed. Kooli ruumid oleks hästi suured ja meil oleks 2 võimlat, ujula ja klaasist söökla. Kooli tuleme kell:10.00. Ja käiksime ise autoga koolis.


Kolm nõida ja karu

Elasid kord kolm nõida. Nende nimed olid Nõbinina, Silenina ja Krõbinina. Nad igatsesid väga seikluste järgi. Kui nad olid juba sügis otsa rännanud otsustasid siis endale majad ehitada. Esimene nõid, kelle nimi oli Nõbinina,  oli kõige laisem, sest ta ei viitsinud  maja ehitada . Ja  igakord lõi käega. Aga kui teised ütlesid , et ehita siis ta ehitas. Talle tuli vastu kits kes kandis nahku. Nõbi nina  küsis nahka, et maja ehitada . Aga kits oli lahke  ja andis talle soovitu. Siis mõtles ka Sile nina endale maja ehitama hakata. Kuid ka tema oli laisk ja tegi pilliroost maja. Kõige noorem Krõbi nina  otsustas maja ehitada tellistest mis iialgi ei purune. Ühel hommikul tuli Nõbi nina maja juurde karu ja tampis maja puruks. Nõbi nina jooksis Sile nina juurde ja varjas end seal kuid karu tuli ka sinna  ja üheskoos joosti  Krõbi nina poole . Karu muutkui proovis  maja lammutada, aga sellest ei tulnud midagi välja ja karu jooksis metsa. Nüüd elavad nõiad kolmaekesi koos. Ja üks õpetus sõna, et:Ära ole laisk omad vitsad peksavad.


Kuidas õnnestub mul tähtis kohtumine


Ühel päeval oli mul tähtis kohtumine. Ma pidin minema kell:15.00 panka. Aga pank oli 20 kilomeetri kaugusel ja mul oli aega vaid 10 minutit. Ma nuputasin midagi välja . Ma otsustasin minna kiirbensiiniga. See aitas. Jäin väid 5 minutit hiljaks. Pärast tagasi tulekut sai bensiin otsa. Läksin jala kanistriga bensiinijaama. Enne kui ma tulin oli minul kaasas turbobensiin, aga see sai otsa. Niima tõin teist bensiini ja sõitsin rahulikult koju. Mul oli natuke häbi, et hiljaks jäin, aga vähemalt olin ma pangas kohal.


            
  Udu ja päike

Üks kord peale vihmasadu tuli jälle proua udu. Aga udu tuli valel ajal. Sel hetkel  oli päike end pesema tulnud. Kui päike udu nägi ütles ta talle, et too ära läheks, Proua udu oli nimelt nii tagasihoidlik ja läks kohe ära. Udu nuttis pool päeva ega saanud pidama. Lõpuks otsustas ta end kokku võta ja läks päikse juurde. Päike sai nüüd asjast aru ja lubas proua udu oma  tööpostile tagasi. Nii on alati, et enne või pärast udu on  tuleb päike. Nad leppisid ju  nii kokku.  

        T-tähe lugu

Tarretis tardub. Tüdruk tuli tarretist tirima. Tuba täitus tarretisega. Tarretis tantsis tammudes tagasi.

             Köögis

Köögis laua peal on sool,

ja laua all on tool.
kui köögis lõpend töö,
siis käes on kohe öö.



                   Metsas käik

Väljas linnud laulavad,
toidu poolist otsivad.
Leitsid siit ja leitsid sealt,
kuidas toime tuled sa.

Loomad aga peidus olid,
tegit ainult kili-koli.
Meie taime leitsime,
seda kohe peitsime.
               
         Meie käisime ujumas                  

Ühel päeval läksime Kuresaarde. Seal toimus ujumisõpetus. Me käisime basseinis ujumas ja tegime veeharjutusi. Meil oli juhndajaks õpetajaNorma Helde. Ta näitas, kuidas teha veealuseid harjutusi, siis me veel jooksime veeall, see oli lõbus. Lõpuks  me ka ujusime. Kõigil  olid ujumismütsid peas. vesi oli natuke sügavja Annile isegi suuni. See oli lõbus. See oligi meie reis Kuresaarde. Pärast aga tulime bussiga tegasi.


           
       Mesikäpa uni kestab viis kuud

kui karu telveund magab ei saa seda und kuidagi võrrelda siili sügava unega. Kui möödakäia tuleb  tõstab mesikäpp pead, aga kui lärm liiga suureks paisub näiteks sea või hundijahi aegu tuleb karu asja kaema. Säh nüüd segajale! Eestimetsade suuremaid loomi pruunkaru teab. et paks lumevip on talvel heaks tekiks. Üks teeb koopa teine jälle poeb lehtede alla.


Veskimehe õnnelik elu


Elas kord noor veskimees. Ta elas rahulikku elu oma igapäevases töörõõmuga. Leiba teenis ta oma tuuleveskis, mis kõrgus oru ja naaberküla kohal. Aga ühel päeval pani ta tähele, etkeegi käib viljakottsdest teri varastamas. Veskimees tahtis vargale jälile saada. Nüüd ei mallanud ta enam magada, vaid peitis ennast veski pimetasse nurka ja jäi varast ootama.kuid sell ööl ei tulnud keegi. Aga äkki ilmusid 3 kana. Veskimees ei saanud aru. Aga siis viskasid nad suled seljast ja oh imet kõik olid ilusad neiud. Noormehele meeldis kõige enam noorem tütarlaps. Ta võttis ühe  sulerüü ja uuris seda. Kui tütarlapsed sõõnud olid eitsid  puhkama. Siis kui nad minema hakkasid ei leidnud  noorem tütarlaps enam oma rüüd. Nüüd tuli veskimees välja ja küsis tüdrukult ega sa ei tea mis mind ja sind õnnelikuks teeks. Ja tüdruk vastas "Sa pead  terad ära viskama ja tooma rohtu. Selles jahvatad sa paremat leiba  kui varem. Kui sa leiva hea inna eest maha müüd  siis osta endale  kõik mis sa tahad. Mees tegi nii nagu pidi ja ta ostis seda  mida ta tahtis ja võttis nooretüdruku endale naiseks. Ühel päeval ütles tüdruk, et noormees peab nõiduse hävitama, sest midu sureb ta  hämarikus. Tüdruk  soovitas, et too võtaks maha kõige ilusama puu. Noormees tegigi nii ja ta tüdruk sai nõidusest lahti. Nüüd elavad nad õnnelikult edasi. Ja ka veskimehe ema, isa, õde ja vend teevad siia maani rohust saia ja leiba.                                                                       


 
Kahekõne konna ja vihmaussi vahel


KONN:Noh Kaspar kas, sulle meeldib sõita või ei?
VIHMAUSS:Kuidas? Ma kardan.
KONN:Miks? See on ju lõbus
VIHMAUSS:Jah, aga siin on palju vett.
KONN:Kas sa kardad siis vett
VIHMAUSS:Natuke küll.
KONN:Olgu. Lähme siis kaldale tagasi
VIHMAUSS:Jah see on hea mõte.


                Hea laps kasvab vitsata.

Heal lapsel vits tundub kibe,
olla võib ta ka libe.
See on hea, kes ei tee lollust,
paha, aga see, kes teeb kollust.


Hea laps igaüks olla tahaks,
tee nii, et sind ei peetaks pahaks.
Siis ei too keegi vitsa tuppa,
ema juurde, ja siis uppa.

Paha laps on see,
kes jookseb keset teed.
Hea, aga see,
kes pahantust ei tee.

Kui vitsa saada sa ei taha,
siis ära ole ültse paha.
Ema, isa sõna kuula sa,
ja paha olema ei pea.






               ESIKUS
See lugu jutustab kolmest esiku elanikust. Nende nimed on proua King, härra Suss ja proua Saabas.
Ühes esikus elas kolm tegelinskit. Ühe nimi oli proua King, teise nimi oli aga härra Suss ja kolmanda nimi oli proua Saabas. Tegelikult arvasid need kolm, et esik ongi suur maailm.Nad arvasid seda, sest nad olid alles uued. Ükskord pidi prou Saabas minema õue.See oli ühel külmal talvepäeval ja siis juhtuski nii, et kui inimene lumehange astus siis ütles proua Saabas,,Mis vaatik külm vaht siis on?" Siis kui proua Saabas
esikusse jõudis rääkis ta enda kogemusest  teistele. Aga härra Sussiga oli nii, et ta oli väga kurb, sest  ta ei saanud näha tegeliku maailma. Proua Kingale aga meeldis olla soojas esikus.Üks päev tuli aga väike tüdruk ja võttis oma saapad, sussid ja kingad ja pani need autosse. Siis aga viidi nad kuskile teise maja ja härra Suss oli väga rõõmus, sest nüüd sai ka tema suurt maailma näha.Ja nii ongi,et nad käivad sageli seal teises majas, mis oli tegelikult selle tüdruku vanaema maja. Härra Sussile meeldib see aga üle kõige maailmas.



               Talve elu.

Talvel elu magud näib,
jänes, see ju lumel käib.
Lund ju sajab igal pool,
hängivad kõik linnud puul.

Tihane me nalja mees,
surfab lumes kõige ees.
Leevike see ime mees,
lumi potis veeks tal kees.

Vares vana paha kott,
norskab naug karu-ott.
Siidisaba koob ju siidi,
mängib lumehange giidi.

Nii see elu metsas käib,
ainult kes meil puudu jäid?
Talvel pole palju loomi,
sest, et tõttavad kõik kooli.

Aga reinuvader mees,
istub om auru sees.
Lund ju tuiskab,ilm on paha,
põder ei saa jääda maha.




      Minu pere suhted arvutiga.

Ma räägin
enda pere suhetest arvuriga. Need on head, sest meile kõigile meeldib arvuti.Minule meeldib arvuti sellepärast, et seal  saab teistega rääkida, E-kooli külastada jne.Minu emale meeldib arvuti sellepärast, et ta külastab E-poode, inertneti panka ja kõike muid vajalikke kohti, mida on tõesti vaja külastada. Isale meeldib see ka. Ta käib seal laule kuulamas ja teeb enda panga asjad arvutis korda. Õele aga meeldib arvuti väga aga ta ei käi seal eriti tihti ja kui käib siis ainult barbie mänge mängimas ja muid mis ei ole ohtlikud. Ma arvan, etmeie suhted arvutiga klapivad hästi. Kuid mõnikord on sellega probleeme. Probleem on selles, et me oleme liiga kaua arvutis. Aga sellistes kohtades nagu rõvedates ja kasiinolistes keskondate me ei käi. Mina arvan, et nii on minu pere suhted arvutiga.






Kui vaheaeg lõppes.

Kui vaheaeg lõppes ja ma kooli tulin oli meil sõbranna ja teistega väga palju rääkida. Ma ütlesin:,, Ma olin vaheajal kodus." Siis vastas, aga Anna:,, Tead meil käis külas üks Sakslane." ,,Kuidas ta teile sattus ?" küsisin ma. Anna, aga ütles:,,Ta tuli reisima ja  ta arvas, et saab meie talus mõned päaevad veeta." Mina, aga küsisin:,,Kas te lubasite siis tal oma talus mõned päevad veeta?" ,,Muidugi!" vastas Anna. Siis tulid Kaire ja Mare  ja hakkasid ka rääkima oma kevadvaheajast.
Mare ütles:,, Me käisime perega reisimas." ,,Kus te käisite?" küsis Kaire. ,, Kanaari saartel, " vastas Mare. Mare küsis:,,Kas sa Kaire ei käinudki kuskil?" küsis Mare.  ,,Ma käisin vanaema juures, ja see ongi kõik," vastas Kaire natuke kurvalt, sest ta ei saanud ju  käia seal, kus Mare käis. Kaire lohutas teda ja sõnas:,,Minu meelest on vanaema juures palju lõbusam kui Kanaari saartel." Siis helises kell tundi ja kõik me läsime klassi. Kui tund algas siis rääkisime ka õpetajale oma koolivaheajast.



Kui ma oleksin munast kooruv Saurus.

 

 Ma arvan, et seal oleks pime ja ebamugav. Ma hoiaksin  siis silmi kinnija oleksin seal koorumiseni. Peale koorumist ma oleksin ema juures ja alles paari tunni pärast ma läheksin sealt natuke eemale. Teised Saurused tunduksid väga suured.  Ma arvan, et see oleks algul hirmus, aga  pärast ma harjuksin ära.


Rõõm elust enesets.
 

Rõõme tuleb igalt poolt,
kui ma hästi viskan noolt.
Tuleb siis kui päike paistab,
koera nina hästi haistab.


Tuleb ja tahab,
et näha, mis teha.
Rõõme saab jagada,
teha ja kinkida.


Pilv toob rõõmukillu väikse,
aknast paistab väike päike.
See ongi see,
mis toob rõõmu elust enesest.



Kui ma oleksin koolitont.

Kui
ma oleksin  koolitont siis ma teeksin palju asju. Esiteks ma teeksin nii, et ma läheksin sinna, kus on koristaja asjad
ja paneksin siis vee sisse  natuke tinti. Teiseks ma keeraksin kellad kaks tundi ette. Siis ma puhkaksin ja sööksin ja siis läheksin ma klassidesse ja hakkaksin lapsi natuke kiusama. Ma puhuksin kõigile juustesse. Siis ma läheksin koju.





Julge hundi rind on rasvane.
Elas kord  tüdruk, kelle nimi oli Kati.
 






Teravat sulge!

=> Do you also want a homepage for free? Then click here! <=
margit.lindau@gmail.com