Ise tehtud, hästi tehtud

Copyright © 2007 MLindau
 

Karin

Talv

On saabunud detsember. Üle pika aja pole olnud nii külma talve. Kõik veekogud on jääkaane all. Pakasepoisid maalivad lumeroose akendele ja jääpoisid voolivad jääpurikaid räästastesse rippuma. Taevas on kohevad pilvelossid. Iga päev liuglevad sealt alla maa peale tuhanded lumehelbekesed. Iga helbeke on isemoodi. Külmataat teeb kõik lapsed punapõseliseks ja naad tegutsevad seni kuni kevad kätte jõuab.

Pauka ja siil

Elas kord koer Pauka. Tema eluasemeks oli samblast onn. Kui jõudis kätte talv siis ühel ööl oli ta küljealune äkki terav. Pauka ärkas üles. Ta nägi siili enda voodis magamas. Koer äratas siili üles. Kui siil silmad avas kohkus ta. Siilike oli segaduses ja küsis: unesegaselt kus ma olen? Pauka ütles, et minu kodus. Väljas oli käre pakane. Siil ei saanud koju minna. Okaskera küsis Paukalt võin ma sinu üüriline olla? Koer oli lahkesti nõus, sest talle külalised meeldivad. Siil palus midagi süüa, sest nälg näpistas kõhtu. Metsas oli kaval rebane okaskera kimbutanud ja siruli lükanud ise volksti põõsase lipanud. Nüüd jäi siilike rahulikult talveunne. Pauka pesa oli turvaline ja s
oe. Siin jätkus ruumi neile mõlemale.   

Tähestiku luuletus

Siis kui kooli läheb laps ,kõik need tähed selgeks saama peavad:
A end tähtsalt esitleb , 
arvab ,et on kõige parem mees.
A järgi tuleb B, 
B on nõrguke. 
C ja D käivad koos.
E meeldib kõikidele elevantitele.
F flõõti mängib lastele.
G ja K kumb on neist tugevam?
H hirnub nagu hobune  koos ha-ha-haa.
I on piiga nagu kriips,
modelli amet mõtes tal.
J nutab ,miks nii paks kõht on tal.
L iga päev käib laulutunnis.
M maadleb N-iga.
N maadleb M-iga.
O on ümargune nagu pall.
P pühapäeval kõik üles pasundab.
R räägib S-iga.
S sisistab vaid ussiga.
T tutvust tahaks teha kõigiga.
U unistab juuli kuust.Õ on katusega O.
Ä äri teeb rähniga.
Ö öösel ringi rändab.
Ü omaette ümiseb.
V veab vägikaikast vaalaga.
X on Xixi nime sees.
Nii lõpeski see tähestyk.

SEPTEMBER

Septembrikuus taas alanud on kool.
Sopp ja pori igal pool.
Lehti langetamas lepp.
Ja sügisrüüs on ka iga teine puu.


KÄISIME MÄNDJALAS

Metsas täna käisime .
Puid ja taimi nägime,
lindusid ja loomajälgi,
sipelgaid ja linnusulgi.

Tuul käis tühjal rannal ringi,
lained paitasid me kingi. 
Suvepäike meile meenus
liivaluited ,meresoojus

Aga õuesõppepäeval
räägitakse hoopis samblikest,
pilves talveilmast, 
üraskitest männikoores.
Jõime teed ja sõime vorsti,
koju saime varsti.

.
Veskimehe õnnelik elu.

Elas kord noor veskimees. Ta elas rahulikku elu oma igapäevase töörõõmuga. Leiba teenis ta oma tuuleveskis,mis kõrgus oru ja naaberküla kohal. Aga ühel päeval pani ta tähele ,et keegi käib viljakottidest teri varastamas . Veskimees tahtis vargale jälile saada. Nüüd ei mallanud ta enam magada,vaid peitis ennast veski pimedasse nurka ja jäi varast ootama. Äkki ilmusid veskisse kolm hamstrit ja hakkasid teri sööma. Kui nad olid kõhu täis söönud viskasid kõik kolm hamstrit enda kasuka maha ja muutusid ilusateks neiduteks. Noormees armus neisse ja võttis ühe karvkatte ära. Neiud aga hakkasid vilja kottide peal juttu ajama. Siis olid lõppuks juttud räägitud hamstrid märkasid et ühe õe karvkatte oli kadunud.Kõik õed hakkasid karvkattet otsima kuid ei leidnud. Kaks õde läksid ära ja jätsid ühe hampstri kurvalt istuma. Noormees küsis neiiu käest kass sa tahaksid minu juurde elama jääda ja mulle naiseks tulla. Neiiu ütles et : ta oleks sellega nõus aga tall on nõidus peal kui ma enne päikese loojankut koju ei jõua siis ta ei näe oma õdesid kunagi.Veskimees ütles : kui sa minuga abiellud siis ma annan sinu karvkatte tagasi. Ma olen nõus ütles neiiu. Kas sa tuled minu lossi mis asub lõuna pool päikest ja põhja pool kuud küsis neiiu? Jah ma tulen. Väike hamstrike läks minema. Varsti hakas noormees ka
minema.

Kahekõne konna ja vihmaussiga

Konn:Tere kes sina väike ussike oled.
Vihmauss:Ma olen vihmauss Peeter. Kes sina oled?
Konn:Ma olen kärnkonn Moona.
Vihmauass:Kus sa elad?
Konn:Ma elan tiigi kaldal. Miss sa siin põllul teed Peeter?
Vihmauss:Ma kobestan mulda.
Konn:Kuidas sa seda mulda kobestad?
Vihmauss:Ma teen mulla alla käike. Heat taega!

Head lapsed kasvavad vitsata

Heade laste kodus
pole vitsa.
Neil on laudas
väike kits ja
pluusi ääres ilus pits.
Vanemad kui teevad pai
siis hea on tuju Kail ja Mail.
Vahel lapsed lollust teevad
siis küll ema-isa ei või vitsa anda.
Aga koos nad asja
ära lahendavad.
Vitsa lastele ei ole vaja
ainult kalli-hästi hella.
Vits teeb valu kõigile
see on kibe kaseoks,kus
pole lehti ning seda
murdes ka puule
haiget tehti!
Head lapsed kasvavad vitsata.

Kõõgiviljad põllul

Elasid kord aiamaal peedid, kapsad,porgandid ja sibulad. Alguses olid nad väiksed seemnekesed. Peale esimest kastmist hakkasid nad kasvama. Jõudis kätte südasuvi kui oli juba aru saada kus peenral midagi kasvab. Ühel päeval hakkas väike porgand rääkima, ta ütles :" Hei kas siin keegi veel on, ma ei taha siin üksi olla?" 
 " Ma arvan ,et sa ei ole siin sugugi üksi, mina olen siin mulla peal, kas sina näed mind?" küsis kapsas. Porgand ütles:" Kas sina oled see kõõgivili, kelle kohta käib mõistatus: lip lipi peal lap lapi peal ilma nõela pistmata." Kapsas vastas:" Ah-aa ja sina oled see, kelle kohta õeldakse: mees maa all, habe maa peal." Kapsas ja porgand said ilusti jutu peale. Äki kostus veel üks peenike hääl:"Aga, kas te seda teate, kes on seest siiru-viiruline pealt kulla-karvaline."


Kuidas minu pere suhtub arvutisse

Arvuti on täna päeval inimesele asendamatu abiline. Temaga saab teha vajalikke asju lihtsalt ja kiiresti. Selleks, et arvutiga töötada peavad olema alg teadmised. mina olen need saanud koolis arvuti ringis. Seal oleme saatnud kirju, kirjutanud openofisega ja teinud veel palju muud. Kodus meil arvutit pole. Kui midagi on väga vaja saan seda teha naabrite juures või koolis. Minu isa töötab Soomes ja tal on seal enda sülearvuti ja internett. Kui ta tuleb koju saame seda kasutada. Isa ostab arvuti koju võibolla sügisel. Arvutit peab kasutama targalt, et ta ei võtaks kogu vaba aega ning ei rikuks silmi. Ei tohiks unustada ka raamatute lugemise ja inimastega niisama suhtlemist.


Kui vaheaeg lõppes

Kui vaheaeg lõppes, said Juku ja Juss koolis kokku ja hakkasid rääkima Juku teatas: "Me käisime reisimas perega." Juss küsis: "Kus kohas?" "Loomulikult, et Kanaari saartel," ütles Juku ja päris siis Jussilt "Mis sa siis kah tegid?" "Tead ma käisin puu otsas," naljatas Juss. Juku ütles: "Mis asja." "Ei ma tegin nalja." vastas Juss, "Tegelt ma käisin kah Kanaari saartel. "Osaa milline kokkusattumus." imestas Juku. Siis oli vaikus ja äkki küsis Juss: "Kas sa raamatu lugesid läbi?" "Ei, kus ma seda viitsisin lugeda." vastas Juku ja küsis "Aga sa?" "Ma ka ei lugenud," vastas Juss. Varsti helises kell ja poisid pidid minema tundi. Just hakkas tund ja õpetaja küsis: "Kellel on raamat loetud." Kõik tõstsid käe ainult Juku ja Juss ei tõstnud. Õpetaja küsis, et miks te poisid ei lugenud. Nad vastasid koos, et käisid Kanaari saartel ja ei jõudnud lugeda. Õpetaja ütles: "See ei ole mingi põhjendus ja te peate kindlasti raamatu läbi lugema." Ja koolipäeva läks edasi.

Rõõm elust enesest

Oh rõõmusid nii palju,
nagu sadu tähti taevas.
Mõni teeb nalju,
mõni auku kaevas.
Aga seda teha ei tohiks,
muidu ise sinna satud.
Tuleks pigem teisiti mõelda,
mitte teiste üle naerda.
Andmis rõõm on teistest üle,
see ei ole mingi põleng.
Ei tohi olla egoist,
ega kurb pessimist.
Tuleks mõelda positiivselt,
aga mitte negatiivselt,
sest see rõõm tuleb elustenesest.

Kui ma oleksin dinosaurus

Kui ma oleksin kooruv dinosauruse poeg siis ma istuksin vaikselt munas ja kuulaksin, mis väljas toimub ning, mida teised räägivad. Mul hakkaks kindlasti igav, kui ma mõtleks ainult välja saamisele. Ma õpiks kindlasti munas dinosauruste keelt. Magama jäädes näeksin und paljudest headest asjadest. Kui mul munas hakkab kitsaks minema annaks see mulle märku, et ma saan varsti välja. Ma tõukaks muna kõvasti, kuni välja saan. Ma näeks väljas enda ema ja räägiks talle, tulevastele sõpradele ning lähetastele, mis tunne mul oli. Mu elu läheks kenasti edasi. Aga kindlasti oleksin ma taimetoitlane.





  

Teravat sulge!

=> Do you also want a homepage for free? Then click here! <=
margit.lindau@gmail.com